1 hour ago Õietolmu värvikaartide jaoks tehtud uuring üllatas ka teadlasi

Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Eesti Mesinduskoguga on loonud õietolmu värvikaardi, mis võimaldab mesinikel lihtsa vaevaga saada ülevaade, milline on mesilindude korjeala ja kas toidutaimi on läheduses ikka piisavalt. Õietolmuanalüüsid tõid ka juba esimesi üllatusi.

Science

6 h. ago ÜLEVAADE ⟩ Kliimamuutused kasvatasid tänavusuviste kuumaohvrite arvu Euroopas kolmekordseks

Sel suvel palavuse tõttu Euroopas hinnanguliselt surnud umbes 24 400 inimesest peaaegu 70 protsenti ehk ligikaudu 16 500 oleks tõenäoliselt pääsenud eluga, kui kuumalaineid poleks hoogustanud inimtekkelised kliimamuutused, selgub teadlaste värskest analüüsist.

Other

15 h. ago VIDEO ⟩ Teadlased hämmingus: rajakaamera ette jäi üks maailma haruldasemaid loomi

Indoneesia looduskaitsjatel oli põhjust rõõmustada, sest hiljuti jäi ühe rajakaamera ette üks maailma haruldasemaid kaslasi – Jaava leopard.

Other

20 h. ago Uuring: Ozempic ei pruugi sind aidata, kui oled just seda tüüpi sööja

Populaarsed kaalulangetusravimid, eesotsas Ozempicuga, on paljudele diabeetikutele justkui päästerõngas, ent nende toime pole kõigi jaoks ühesugune. Jaapani teadlaste värske uuring paljastab, et ravimi edukus võib sõltuda üllatavast asjaolust – sellest, miks inimene üle sööb.

Science

23 h. ago UURING PALJASTAB ⟩ See lihtne nipp vähendab oluliselt dementsuse riski

Toitumine võib vanemas eas määrata, kui paljude krooniliste haigustega hilisemas elus kokku puutume. Värske Rootsi teadlaste uuring näitas, et tervislik toitumine võib vähendada mitme haiguste riski.

Science

46 h. ago Jäätmevedaja: lusitaania teod tuleb põletada, mitte kompostida

Praegune jäätmekäitlussüsteem ei taga Lusitaania teetigude vohamise lõppu. Ragn-Sells on konsulteerinud Maaülikooli teadlastega ja teeb ettepaneku käidelda nälkjaid ohtliku võõrliigina, millega on tagatud nende hävitamine põletusahjus.

Other

58 h. ago HARRY NAIMARK ⟩ Miks väike Eesti panustab süsteemi, mis hoiab Iisraeli–Palestiina konflikti elus?

President Alar Karis kohtus 2. septembril Sloveenias Bledi linnas välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil Philippe Lazzariniga, ÜRO Palestiina Lähis-Ida põgenike abiorganisatsiooni (United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East ehk UNRWA) juhiga. Esmapilgul võiks see tunduda tavapärane diplomaatiline kohtumine, ent küsimus tekib – miks võtta vastu organisatsiooni esindajat, mille olemuslik ülesehitus ei lahenda põgenike probleemi, vaid põlistab seda, küsib Iisraeli pikaaegne elanik Harry Naimark.

Other

59 h. ago TEADUSUURINGUD NÄITAVAD ⟩ Tualetis telefoni kasutamine suurendab oluliselt levinud haiguse riski

Ameerika teadlaste värske uuring näitab, et inimestel, kes kasutavad tualetis istudes telefoni, on hemorroide tekke risk teistest tunduvalt suurem.

Science

66 h. ago OpenAI väidab, et jõudis jälile suurele saladusele, miks tehisaru hallutsineeruma hakkas

Ei möödu päevagi, ilma et kuuleksime tehisintellekti uutest saavutustest ja peadpööritavast arengust. Ometi on sel kunstmõistusel ka teine külg, mis on teinud arendajad ja teadlased murelikuks: endiselt kipub tehisaru hallutsineerima ehk olematuid asju välja mõtlema. Miks see nii on? Tehisarufirma OpenAI väidab, et jõudis selle saladuse jälile.

Other

2 d. ago Uus vereanalüüs võib Alzheimeri diagnoosimist pöördeliselt muuta

Suurbritannia teadlased hakkavad katsetama, kuivõrd aitab uudne vereanalüüs kaasa Alzheimeri tõve diagnoosimisele ja parimate raviotsuste tegemisele.

Other

3 d. ago Kuidas on lood inimesele uusi hambaid kasvatava ravimiga? 5 aasta pärast on see valmis

Luud paranevad, hambad mitte – see on olnud ammu teada fakt. Kuid võib-olla mitte enam kauaks. Jaapani teadlased on jõudnud revolutsioonilise avastuseni, mis võiks muuta hambaravi põhimõtteid. Nad katsetavad uut ravimit, mis võiks panna inimese hambaid uuesti kasvama. Esimesed inimkatsed on juba alanud ja esialgsed lootused on suured. Kuid kas see, mis töötas hiirtel ja tuhkrutel, töötab ka inimestel? Ja mida see tähendab miljonitele inimestele, kes elavad tänapäeval hambututena?

Other

4 d. ago VALMISTU VAATEPILDIKS ⟩ Potentsiaalselt ohtlikku asteroidi Apophist on 2029 palja silmaga näha

Miljardid inimesed näevad, kuidas varem ohtlikuks peetud asteroid Apophis liigub 2029. aastal Maast ohutult mööda. Teadlaste jaoks on see kord tuhandete aastate tagant toimuv sündmus, mida on võimalik lähemalt uurida.

Other

4 d. ago Tuleb välja, et saurused vaevlesid tüütu haiguse käes enne, kui nad välja surid

Kui mõelda dinosauruste elule, kujutleme sageli suuri ja aeglasi hiiglasi roheluses, võitlemas ellujäämise nimel röövloomade või loodusjõududega. Kuid uued fossiilileiud viitavad, et mõnedel neist käis võitlus ellujäämise nimel hoopis omaenda organismis möllava haigusega. Brasiiliast leitud hiidsauruste luusitikud viitavad selle peale. Kuidas see haigus tekkis, ja miks leidub selle jälgi mitmel eri isendil ühest piirkonnast? Teadlased oletavad, et süüdlane peitus niisketes ökosüsteemides ja mikroorganismides, kelle olemasolu on fossiilide põhjal raske tõestada. Kuid kas see uus leid annab meile võtme paremini mõistmaks dinosauruste tervislikku seisundit enne katastroofilist lõpplahendust?

Other

4 d. ago Marsil võiks tulevikus hooneid ehitada just sellest materjalist

Astrometallurgia on üsna uus uurimisvaldkond ja tõstatab fundamentaalse küsimuse ressursside kättesaadavusest väljaspool Maad. Swinburne’i ülikooli ja CSIRO teadlased on loonud katse, mis demonstreerib metallide tootmist Marsi laadsetel planeetidel. Ja sel planeedil on kõik olemas: nii metallid kui ka see, millega neid oksiididest välja meelitada. See näitab, et planeedivälised keskkonnad ei pruugi olla vaid uurimisobjektid, vaid ka tootmisplatvormid. Kui elamute ja infrastruktuuri rajamiseks vajalikud materjalid saab toota kohapeal, muutub kolooniate idee tehniliselt usutavamaks. Kuid kas katsetulemused laboris on piisavad, et neid rakendada päris Marsil? Ja milliseid uusi väljakutseid seab see metallurgia kui teadusharu ette? Vastuseid hakatakse otsima juba täna. Ja mis metallid need sellised on?

Other

4 d. ago Uuring vaatleb kemikaale, mis on Eesti inimeste organismi sattunud keskkonnast

Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kui palju kahjulikke aineid on Eesti eri piirkondade inimeste organismi sattunud keskkonnast. Alates juulikuust on uuringusse kaasatud tuhat inimest, kellest pooled on pärit Ida-Virumaalt ja ülejäänud Eesti teistest piirkondadest. Tulemused annavad uusi teadmisi selle kohta, mil moel saaks kahjulike ainete mõjusid paremini ennetada või leevendada.

Science

4 d. ago Lisaks Jaapanile ja Itaaliale on üks pikaealiste kogukond Eestist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel

Kui siiani oli teada, et pikaealisuse saladust teavad peamiselt Vahemere saarte ja Jaapani ranniku elanikud, siis nüüd kerkis uus üllataja hoopis Põhja-Euroopas. Soome teadlaste värske avastus näitab, et pikk eluiga ei pruugi sugugi alati tähendada sama, mis tervislik eluviis või sportlik aktiivsus. Ühes piirkonnas elatakse kauem justkui kõiki reegleid eirates, teises aga püsitakse sinise tsooni rütmis, ent eluiga jääb ikkagi lühemaks. Uuring pöörab senised arusaamad pea peale. Miks mõned kohad pakuvad elanikele lisakümnendeid hoolimata harjumustest? Ning kas uus sinine tsoon võib sündida just seal, kus seda kõige vähem ootame?

Transport

4 d. ago Sääsed levitavad inimestele Eestis seni vaid koeri vaevanud parasiiti

Tartu ülikooli kliinikumi arstid diagnoosisid ühes ülikooli ja maaülikooli teadlastega kaks ümarussi ehk Dirofilaria repens’i nakkusjuhtu. Seni on see tuntud peamiselt koerte parasiidina. Sääskede kaudu lemmikloomalt inimesele levivat nakkust varem Eestis tuvastatud pole.

Other

5 d. ago VÄRSKE UURING ⟩ Sääskede kaudu leviv parasiit nakatab Eestis nüüd ka inimesi

Tartu teadlaste uuringust selgub, et Baltimaades levinud parasiit, kes nakatab harilikult koeri, on nüüd sääskede vahendusel ka vähemalt kahe inimese organismi sattunud.

Science

5 d. ago HEA UUDIS ⟩ Sellel üsna levinud seisundit taltsutaval ninapreil on võime hävitada koroonaviirust

Mis siis, kui kaitse COVID-19 vastu ei peitu uues ja kallis preparaadis, vaid juba ammu apteegi käsimüügis olevas ravimis? Teadlased on leidnud tõendeid, et allergiaravimina kasutuses olev ninasprei võib pakkuda lisakilpi koroonaviiruse eest. Uuring näitas, et seda kasutades nakatus oluliselt vähem inimesi võrreldes kontrollrühmaga. Veelgi üllatavamalt vähenesid ka teiste hingamisteede haiguste juhtumid. Kui vaktsiinid ei tööta alati kõigil ühtemoodi, võib tekkida küsimus: kas lihtne ninasprei suudab pakkuda lisakaitset? Loodus ja labor on andnud oma vihje. Kuidas on aga selle ametlikuks koroonaravimiks kuulutamisega?

Other

5 d. ago HEA UUDIS ⟩ Sel üsna levinud seisundit taltsutaval ninaspreil on võime hävitada koroonaviirust

Mis siis, kui kaitse COVID-19 vastu ei peitu uues ja kallis preparaadis, vaid juba ammu apteegi käsimüügis olevas ravimis? Teadlased on leidnud tõendeid, et allergiaravimina kasutatav ninasprei võib pakkuda lisakilpi koroonaviiruse eest. Uuring näitas, et seda kasutades nakatus oluliselt vähem inimesi kui kontrollrühmas. Veelgi üllatavamalt vähenesid ka teiste hingamisteede haiguste juhtumid. Kui vaktsiinid ei tööta alati kõigil ühtemoodi, võib tekkida küsimus: kas lihtne ninasprei suudab pakkuda lisakaitset? Loodus ja labor on andnud oma vihje. Kuidas on aga selle ametlikuks koroonaravimiks kuulutamisega?

Other