29 h. ago Vahur Kraft: Tartu ei tohi langeda monumentaalse mõtlemise lõksu – ehitame maja, küll kultuur tuleb

Reformierakondlase Hannes Astoki arvamuslugu «Elurikkus valimisküsimuseks» (TPM, 22.8) tekitas äratundmisi. Kas Tartu on tõesti juba valmis saanud ja vaid peenhäälestame, muid olulisi küsimusi ei ole? Mitte et elurikkus oluline poleks, aga kas loob väärtust Supilinna-taguse «elurikka» konnatiigiga pidev toimetamine või selle kõrvale suure parkla plaanimine? Aastaid tagasi riigi tasemel harrastatud peenhäälestuse vilju sööme siiani – pikaajalise majanduslanguse ja inflatsiooni ning viltu läinud investeeringute kaudu.

Culture

32 h. ago Bürokraatia vähendamine: kas vaid loosung või valitsuse siiras tahe?

Esmaspäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kooskõlastusringile saadetud liigset bürokraatiat vähendava seaduseelnõu eesmärk tundub paljudele õige, samas nähakse selle taga ka ohte.

Other

8 d. ago POSTIMEES STRASBOURGIS ⟩ Stuudiodebatt: kas von der Leyeni kõne saab koosnema vaid loosungeist?

Postimehe palvel kogunesid europarlamendi Strasbourgi stuudiosse Marina Kaljurand (SDE), Urmas Paet (Reformierakond) ja Jüri Ratas (Isamaa) selgitama, mis on alanud Euroopa poliithooajal oluline.

Other

1 week ago KOHTING LÕPPES MINUTITEGA ⟩ Internet on hämmingus: «Kuidas on võimalik, et selliseid mehi eksisteerib?»

Esimesed kohtingud on alati veidi ebamugavad – kas on klappi, kas jutt jookseb, kas keemia tekib? Kuid ühe noore naise jaoks lõppes kohting vaid mõne minutiga pärast seda, kui tema kaaslane keeldus talle tema lemmikjooki ostmast, nimetades seda «liiga mehelikuks».

Technology

1 week ago Kui sigu enam põletada ei jõua – kuhu need laibad siis panna

Sigade Aafrika katk on taas esitanud Eestile bioohutusliku ja keskkonnatehnilise väljakutse, mille lahendused nõuavad interdistsiplinaarset lähenemist. Loomsete jäätmete käitlemise võimekuse piiratus seab küsimuse alla senise infrastruktuuri piisavuse kriisiolukorras. Üleilmne kogemus viitab, et põletamine ei ole ainus ega alati ka parim lahendus. Kompostimine kui alternatiiv on tehniliselt teostatav, kuid eeldab täpseid tingimusi ja ohutusnõuete ranget järgimist. Süsinik-lämmastiku tasakaal, temperatuurikontroll ning põhjavee kaitse on vaid osa keerukast võrrandist. Kas selline metoodika sobitub aga Eesti oludesse ja ühiskondlikku ootusesse?

Other

1 week ago Üllatav põhjus, miks peaks lemmikloomaga kodus valgeid sokke kandma – nii hoiad kokku ka kopsakaid veterinaararveid

Koeraomanikele tuletatakse meelde, et kuigi Eestis ei räägita veel eraldi kirbuperioodist, võivad need parasiidid siiski igal ajal tülikaks saada. Kirbud võivad põhjustada koertele sügelust, nahaärritust ja isegi haavandeid, kui loom end pidevalt kratsib. Seetõttu on tähtis mitte ainult koera regulaarselt harjata ja tema nahka kontrollida, vaid ka jälgida, kas kodus ei ole kirpe liikvel.

Other

2 w. ago Riigikontroll andis hävitava hinnangu: kaitsevaldkonna rahatulv on põhjustanud süsteemse šoki

Juuni alguses teatas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) toonane peadirektor Magnus–Valdemar Saar, et lahkub ametist. Võib vaid oletada, kas otsuse tingis väsimus või toona pooleli olnud riigikontrolli audit.

Other

2 w. ago Tehisaruline kratt kraabib klassiukse taga, aga kes õpetab lapsed mõtlema?

Mis saab siis, kui masinad oskavad teha meie eest ära rohkem, kui me suudame neid õpetada? Euroopa Füüsikaolümpiaadil professor Jaan Kalda esitatud sõnavõtt heidab valgust küsimusele, miks just praegu, rohkem kui kunagi varem, tuleb keskenduda loomingulisusele. Loo keskmes on võistlus, kus inimesed ja masinad ei mõõdu enam ainult teadmistes, vaid ka võimes mõelda kastist välja. Kas õppimine klassikalises mõttes — ülesanded, mille vastuseid tunneb juba ChatGPT — valmistab noori enam tulevikuks ette? Või on aeg küsida hoopis teistsuguseid küsimusi ja õpetada lapsi vastuseid looma, mitte neid meelde jätma? Tulevik ei vaja keskpärasust — see vajab ideid. Kuid kas me julgeme koolisüsteemi niivõrd raputada?

Other

2 w. ago Kas seataud lööb hinnad üles? Poekett: liha ei kao lettidelt katku, vaid meedia pärast

Seataud on puhkenud suureks kriisiks, ent praegu kaupa jagub, kinnitavad poeketid. Puutumata taud küll poelette ei jäta, mõju jõuab kohale hiljem.

Other

2 w. ago GARRI RAAGMAA ⟩ Linlastest ametnikud ei mõista, mis elu maal elatakse

Kui Paide arvamusfestivalil arutati ääremaastumise teemat, siis oli maaettevõtjate vaade pigem optimistlik. Probleemidena mainiti riigipoolset ülereguleerimist, vähest usaldust kogukondadega koostööl ning kohaliku võimu killustatust. Lahendus võiks olla piirkondlikes keskustes ettevõtluse ja teenuste arendamine ning kohalike sädeinimeste ja seltsingute tegevuses bürokraatia vähendamine, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa (SDE).

Other

3 w. ago Pea pool inimgenoomist kosneb millestki üllatavast – enne nimetati seda rämpsuks aga tegelikult on sellel suur roll

Umbes 45 protsenti inimgenoomist koosneb transposoonidest ehk geneetilistest järjestustest, mille rolli on seni peetud marginaalseks. Kuid uus uuring seab selle arusaama kahtluse alla, pakkudes välja uue klassifitseerimismeetodi. Keskendudes ühele konkreetsele geenijärjestustele, avastasid teadlased selle ootamatult tugeva mõju geeniekspressioonile: pärilikkusainest valkude valmistamisele. Eriti intrigeerivaks osutus noorim alarühm, mis näib olevat seotud varajase embrüonaalse arenguga. Sellised leiud viitavad sellele, et geneetilised «jäänukid» võivad osutuda märksa enamat kui pelgalt molekulaarsed fossiilid. Kui palju me tegelikult teame omaenda DNA-st? Ning kas «rämps DNA» on üldse olemas või oleme seda rämpsuks pidanud vaid seetõttu, et pole aru saanud selle rollist?

Other

3 w. ago NEUROLOOGIA PROFESSOR SELGITAB ⟩ Kas peaksime kartma AI mõju ajule?

Mis juhtub ajus, kui me ainult AI-d kasutame ja ise enam ei mõtle? Küsimus pole selles, kas me AI-st kaotame või võidame, vaid selles, kuidas seda muutust juhime – targalt või rutakalt, hirmu või lootusega.

Other

3 w. ago UUS EHITUSNIPP AUSTRIAST ⟩ Telliste jaoks mõeldi välja korduvkasutatav takjaliides

Mida oleks võimalik saavutada, kui hoone seinu saaks lahti võtta sama lihtsalt kui seljakoti rihmasid? Austria teadlased usuvad, et see on võimalik – ja nende uus takjakinnitusel põhinev lahendus tõestab seda. Grazi tehnikaülikooli meeskond lõi ehitusdetailide ühendussüsteemi, mis võimaldab põrandaid, vaheseinu ja tehnosüsteeme kiiresti eemaldada, ümber tõsta ja taaskasutada. Tulemuseks on vähem jäätmeid, pikem hoone eluiga ja lihtsam renoveerimine. Lisaks on iga komponent varustatud QR-koodide ja RFID-kiipidega, mis aitavad selle ajalugu ja materjale dokumenteerida. Lahendus sobib eelkõige sisetingimustesse, kuid potentsiaal ulatub kaugemale. Kas see tähendab, et tulevikus lammutame hooneid mitte haamri, vaid nutitelefoni abil?

Other

4 w. ago KÕHE VÄRK ⟩ Need Hiina kunstemakatega robotid on mõeldud inimeste kasvatamiseks

Kas tulevikus võib laps sündida mitte naise üsas, vaid roboti kõhus? Hiinas arendatakse just sellist seadet – humanoid-rasedusrobotit, mille sees on kunstlik emakas. Idee järgi võiks see masin kanda loodet algusest lõpuni, pakkudes alternatiivi neile, kes ei saa või ei taha läbida raseduse teed. Tehnoloogia tugineb varasematele kunstemaka katsetele, kus näiteks talle kasvatati läbipaistvas vedelikuga kotis. Seekordne ambitsioon läheb aga palju kaugemale – viljastumisest kuni sünnituseni. Uudis on juba vallandanud tulise debati võimaluste ja ohtude üle. Kas tegemist on ulmelise utoopia või väga reaalse tulevikuga?

Culture