4 d. ago Marsil võiks tulevikus hooneid ehitada just sellest materjalist

Astrometallurgia on üsna uus uurimisvaldkond ja tõstatab fundamentaalse küsimuse ressursside kättesaadavusest väljaspool Maad. Swinburne’i ülikooli ja CSIRO teadlased on loonud katse, mis demonstreerib metallide tootmist Marsi laadsetel planeetidel. Ja sel planeedil on kõik olemas: nii metallid kui ka see, millega neid oksiididest välja meelitada. See näitab, et planeedivälised keskkonnad ei pruugi olla vaid uurimisobjektid, vaid ka tootmisplatvormid. Kui elamute ja infrastruktuuri rajamiseks vajalikud materjalid saab toota kohapeal, muutub kolooniate idee tehniliselt usutavamaks. Kuid kas katsetulemused laboris on piisavad, et neid rakendada päris Marsil? Ja milliseid uusi väljakutseid seab see metallurgia kui teadusharu ette? Vastuseid hakatakse otsima juba täna. Ja mis metallid need sellised on?

Other

4 d. ago Uuring vaatleb kemikaale, mis on Eesti inimeste organismi sattunud keskkonnast

Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kui palju kahjulikke aineid on Eesti eri piirkondade inimeste organismi sattunud keskkonnast. Alates juulikuust on uuringusse kaasatud tuhat inimest, kellest pooled on pärit Ida-Virumaalt ja ülejäänud Eesti teistest piirkondadest. Tulemused annavad uusi teadmisi selle kohta, mil moel saaks kahjulike ainete mõjusid paremini ennetada või leevendada.

Science

5 d. ago Sääsed levitavad inimestele Eestis seni vaid koeri vaevanud parasiiti

Tartu ülikooli kliinikumi arstid diagnoosisid ühes ülikooli ja maaülikooli teadlastega kaks ümarussi ehk Dirofilaria repens’i nakkusjuhtu. Seni on see tuntud peamiselt koerte parasiidina. Sääskede kaudu lemmikloomalt inimesele levivat nakkust varem Eestis tuvastatud pole.

Other

5 d. ago Tartu teadlaste uuring paljastab: just nii mõjuvad soolestikule ravimid

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased näitavad värskes suures uuringus, et ravimikasutus jätab inimese soole mikrobioomi püsiva jälje ka aastaid pärast tarvitamise lõppemist.

Science

1 week ago Sünnitusrobotitest me juba kuulsime – aga mis asjad on spermarobotid?

Mis juhtuks, kui teadlased saaksid panna spermarakud mitte ainult ujuma, vaid ka kuuletuma? Twente ülikooli teadlased on seda just teinud – muutnud need looduslikud ujumismeistrid programmeeritavateks mikrorobotiteks. Magnetväljade abil juhitavad ja röntgeniga nähtavaks tehtud spermarakud võivad tulevikus aidata nii ravimeid sihtkohta toimetada kui ka viljatust paremini mõista. Nende töö ei riku looduse loogikat, vaid täiendab seda tehnoloogilise täpsusega. Esmakordselt on võimalik jälgida elu alguse liikumist seestpoolt. Kuid kuhu viib selline nähtavus – teadmiste selgusesse või uute eetiliste dilemmani? Ja kas loodus annab vabatahtlikult oma saladused käest?

Other

2 w. ago Ülikool püüab 1,3 miljoni euroga õpetada eestlased kala eelistama

Pärastlõuna on Tartu turul vaikne, liigub käputäis inimesi, müüjad istuvad ja ootavad ostjaid. Kalahalli lettide juures on veelgi vaiksem, vaid üks ostuhuviline. Tartlanna Maie Tamm ostab ühe kohafilee, sellest talle piisab.

Other

2 w. ago Ülikooli teadlased püüavad 1,3 miljoni euroga õpetada eestlased kala eelistama

Pärastlõuna on Tartu turul vaikne, liigub käputäis inimesi, müüjad istuvad ja ootavad ostjaid. Kalahalli lettide juures on veelgi vaiksem, vaid üks ostuhuviline. Tartlanna Maie Tamm ostab ühe kohafilee, sellest talle piisab.

Other

3 w. ago MEELDIV AVASTUS ⟩ Just see muusika muudab telefoni ootejärjekorra palju lühemaks

Yorki ülikooli teadlaste värske uuring näitab, et kõige meeldivamaks ooteajamuusikaks peetakse bluusi, vahendab BBC. 

Culture

3 w. ago Tartu Ülikool viib koolides läbi üleriigilise noorte vaimse tervise uuringu

Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased alustavad sel sügisel üleriigilise noorte vaimse tervise uuringuga, kuhu kaasatakse kuni 700 koolinoort.

Science

3 w. ago Kas tulevikus droonid enam ei sumisegi – vaat, mida lindudelt on õppida

Mis oleks, kui su kaubaveodroon oskaks lennata nagu öökull – vaikselt, täpselt ja targalt? Unusta kohmakad propellerid ja patareisid neelavad masinaid – uus põlvkond droone võib tulla otse looduse koopiana. Surrey  ülikooli (ÜK) teadlased on pannud insenerimõistuse kokku linnulennulise loovusega, et õpetada droonid oksale maanduma või tuuleiile trotsima. Ja mis peamine – ilma, et nad sealjuures poole peal alla kukuksid või eksiksid betoondžunglis ära. Kui su pakid ühel päeval kaovad justkui iseenesest läbi akna või maanduvad rõdule, võib süüdi olla üks väga kaval öökullist inspireeritud masin. Aga kuidas see kõik päriselt töötab? Vastus ei peitu tiibades, vaid selles, mida need tiivad teaduselt on õppinud.

Other

4 w. ago Korea ime: tehti valmis metallisulam, mis sama tugev – olgu külm või kuum

Korea Pohangi teaduse ja tehnoloogia ülikooli (Pohang University of Science and Technology ehk POSTECH) teadlased, keda juhib professor Hyoung Seop Kim materjaliteaduse ja -inseneriteaduse osakonnast, on välja töötanud uue põlvkonna sulami, mis talub äärmuslikke temperatuurimuutusi, säilitades seejuures oma mehaanilised omadused.

Other

last month USA teadlased lõid ränivaba arvutikiibi – loe, millistest imelistest materjaliliistakatest see on kokku pandud

Ränil on olnud juhtiv roll pooljuhttehnoloogias, mis toetab nutitelefone, arvuteid, elektriautosid ja palju muud, kuid tema valitsemisaeg võib olla lõppemas, viitab Pennsylvania osariigi ülikooli (Penn State) teadlaste juhitud meeskonna avastus.

Other